IDEE
Inspiratsiooni lõputöö teostamiseks sain ma tänavatel rahulikult uitavatest kassidest, kes kõnnivad tihtipeale üksi ja keegi ei tea, mis neil parasjagu mõttes on ja kuhu nad lähevad. See kõik tekitas huvi ja pani mõtlema, pani jälgima nende tegemisi.
Kassid on loomad, kes on iseseisvad ja saavad ise hakkama. Nad ei vaja tähelepanu ja naudivad oma vabadust. See kehtib ka inimeste kohta. Iga inimene soovib olla sõltumatu ja vaba. Iga üks meist vajab aega iseenda jaoks ja aega üksi olemiseks, mõelda omi mõtteid ja tunda tundeid, mis pakub läbi aja kulgemine. Iga noore kunstniku jaoks on see väärtus milleni püüelda, olla vaba ja sõltumatu.
Leidsin kodust raamaturiiulilt muinasjutte sirvides loo pealkirjaga "Kass, kes kõnnib omapäi." See tekitas minus huvi. Lugesin selle loo läbi. Sellest sai alguse minu lõputöö idee. Kujutada oma töös kasse, kellel on nii palju elus teha, aga keegi ei süvene nende ellu. Nad varjavad end ja liiguvad nii märkamatult ja koduks neile on kohad, mis mõistavad neid ja ei sunni lahkuma. Kassid kes kõnnivad katuseid mööda ja püüavad lind ning vaatavad õhtusse jõudvat päeva läbi oma sügavate roheliste silmade. Need kohad varjavad neidohu eest. See on elu mida vajab iga seiklev hing, et leida oma mina üles. Nad rändavad ja lasevad tuulel sasida oma kohevat karva, tuul toob nende mõtetesse rahu. Nendest ideedest sündisid kavandid ja kavanditest minu lõputöö materjal.
"Olen kass, kes kõnnib omapäi ja kõik kohad on mulle ühesugused."
